Investor Toomas: investor ei saa endale armumist lubada

Üha rohkem olen mõistnud, et tihti võib inimloomuse hea tundja olla isegi parem investor kui hea analüütik. Tõsiasi on, et inimesed on valdavalt irratsionaalsed ning seepärast on inimmõistuse tundmine kasulikum oskus kui kiirelt arvutamine. Investorina on arvatavasti kõik vähemalt korra elus imestanud, miks mõni aktsia või koguni terve turg just nii käitub või just selles suunas liigub.

Oluline on enesekontroll. Põhimõtteliselt võib väita, et enesekontroll ükskõik mis vallas – tervis, toitumine, suhted, investeerimine jne – muudab edukamaks. Investeerimise puhul peab see eriti paika. Olen olnud seisus, kus on tekkinud tahe aktsiaid esimese suurema langusega müüa, aga olen pidanud vastu ja langus ei osutunudki suureks.

Samamoodi olen olnud silmitsi vastupidise olukorraga. Parim näide on 2007. aasta, kui ma ei lasknud endal ära armuda oma investeeringutesse ja sundisin end müüma suuremat osa oma portfellist üsna varakult kriisi alguses, kui oli näha, et olukord läheb hapuks.

Armumine jäägu teismelistele

Armumine on ilmselt ohtlikumaid asju, mida investor endale lubada võib. Kui aga nii on läinud, siis tuleb olla enese vastu aus ja tunnistada armumist. Paraku enamik ei pane seda enda puhul tähele. Isegi kui sissetulev info investeeringu kohta on negatiivne või keegi teeb seda maha, leitakse alati õigustusi ja üritatakse põhjendada vastupidist.

Olen selles olukorras olnud ja see on üks olulisemaid tegureid, mida üritan teadlikult jälgida. Armumine on niikuinii rohkem teismeliste asi, mina katsun hoida külma pead.

Need on ainult paar suuremat ohtu, mis investorit varitsevad. Paraku on suuremaid ja väiksemaid psühholoogilisi nüansse veel sadu, mistõttu julgustan kõiki investeerimishuvilisi lugema sel teemal raamatuid. Kui teil on mulle lugemissoovitusi, siis saatke mulle e-kiri ja ma teen sellest kunagi põhjalikuma kokkuvõtte.

Kui teid see teema aga üldse ei huvita, siis vaadake vähemalt “Frasierit”.